Teismeiga või murdeiga, kuidas keegi seda põnevat eluetappi nimetab, võib olla üks keerulisemaid perioode vanema elus. Ühel hetkel on noor rõõmus ja jutukas, järgmisel hetkel aga tõmbub endasse ja eelistab olla oma toas, vastab napisõnaliselt või ärritub näiliselt tühiste asjade peale. Vanematel ikka tekib küsimus, et kas see on “normaalne” käitumine või võib selle taga olla hoopis mõni vaimse tervise mure? Eriti teades, et kogu maailmas on hetkel vaimse tervise kriis.
Mis toimub teismeeas noortega?
Enamik vanemaid on kursis sellega, et teismeeas noor on riskialtim, soovib olla iseseisvam, on avatum erinevatele võimalusele, hindab järjest enam oma eakaasaste arvamust ja muidugi võib kiiremini ärrituda. Kui see aeg kord kätte on jõudnud ja kõik need jooned esinevad korraga, siis võibki vanemal tekkida error ja küsimus, et kust maalt lähevad piirid “normaalse” teismelisele omase käitumise ja vaimse tervise häire vahel.
Teismelise aju on kujunenud selliselt, et see otsib pidevalt uusi kogemusi, õpib aktiivselt ning on valmis võtma riske. Just need omadused aitavad noorel samm-sammult iseseisvaks täiskasvanuks kasvada. Tegelikult võiksime meie, lapsevanemad noorte pealt šnitti võtta – olla julgemad, katsetada rohkem, olla uutele pakkumistele ja võimalustele avatumad, õppida uusi oskusi ja miks mitte ka uut eriala. Teismeiga on üks väga äge etapp inimese elus.
Lisaks sellele, et teisemeiga on suurte võimaluste aeg, võib teismelise aju ka väga kiiresti sõltuvusse jääda erinevatest meelemürkidest. Näiteks aastal 1997 avaldatud Granti ja Dawsoni uuring näitas, et inimesed, kes hakkavad alkoholi tarvitama enne 15. eluaastat, on neli korda suuremas riskis kujundada välja alkoholisõltuvus kui need, kes ootavad alkoholi tarvitamisega vähemalt 21. eluaastani. Lisaks selgus, et iga aasta, mille võrra alkoholi tarvitamisega alustamist edasi lükatakse, vähendab alkoholi tarvitamise häire kujunemise riski kogu elu jooksul. Loodan väga, et olete oma noortele heaks eeskujuks ning vestlete alko, nikotiini, narko teemadel kodus avatult ja võimalusel hinnangutevabalt. Just ohtudest, mis neid varitsevad (sõltuvuse tekke risk, kahju tervisele, suurenenud riskikäitumine ja sellega kaasnevad ohud). Üle võiks korrata ka peamised reeglid, eriti just alkoholi tarvitamise osas, sest tundub, et selleni jõuavad noored kõige kiiremini (mitte juua segamini, juua vett vahele, mitte jätta sõpra üksinda ja mis kõige olulisem – anda teada, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, saab noor vanemale helistada). Miks ma sellest üldse siia vahele kirjutan on just seetõttu, et mõnuainete tarvitamine võib samuti tekitada erinevaid muutusi nii meeleolus kui ka käitumises. Seepärast ongi oluline vanemal teada, kas ja mida noor tarvitab.
Kiirelt mainin ka seda, et noor avaneb paremini liikudes või mingit muud tegevust tehes, kasvõi koos kokates, mitte istudes nelja seina vahel, laua taga, üksteist põrnitsedes. Seega, kui soovid oma noorega tõesti vestelda, siis ole kohal ja tee seda näiteks walk&talk viisil ehk jalutades ja vesteldes.
Oluline on mõista ka seda, et teismelise aju erinevad piirkonnad arenevad erineva kiirusega. Näiteks emotsionaalse reageerimisvõime ja impulsiivsusega seotud ajupiirkonnad arenevad välja varem kui otsmikusagar, mis vastutab planeerimise, arutlemise ja impulsside kontrollimise eest. Lihtsamalt öeldes areneb noorukil „gaasipedaal” enne kui „pidurid”, mis selgitab teatud käitumismustreid nagu näiteks kiiremat ärritumist ja tujukõikumist, suuremat vajadus privaatsuse järele, piiride kompamist (minu “lemmik” osa noorukite vanemana), tugevamate tunnete esinemist (ntx tugevamat vihastamist), mõõdukat enesesse tõmbumist pärast pingelisi koolipäeva või sotsiaalseid olukordi.
Aga kust läheb piir? Millal peaks vanema hakkama muret tundma?
Kui teismelise käitumine või meeleolu teeb muret, tasub enne järelduste tegemist korraks peatuda ja olukorda laiemalt vaadata. Panin kirja neli küsimust, mis võivad olla lapsevanemale abiks.
Kui kaua murettekitav käitumine on kestnud?
Kas noorel on olnud lihtsalt üks või kaks kehvemat päeva pärast pingelist koolinädalat või sõpradevahelist konflikti või on kurvameelsus, ärrituvus ja energiapuudus kestnud juba nädalaid või isegi mitu kuud? Tüdrukute vanemad võiksid arvesse võtta ka menstruaaltsüklit ja sellega kaasnevaid võimalikke kaebuseid. Kuid üldiselt kehtib reegel, et mida pikemalt mure kestab, seda enam tasub sellele tähelepanu pöörata.
Kui tugev tundub muutus olevat?
Mõnikord on teismeline lihtsalt tavapärasest veidi rohkem omaette, tundlikum või kergemini ärrituv. See on teismeeale loomulik. “Red flag” on muutus sel juhul, kui see on väga silmatorkav. Näiteks kui rõõmsast ja aktiivsest noorest on saanud endassetõmbunud noor.
Kas muutusi on märgata ka koolis?
Noore enesetunne peegeldub sageli ka koolielus. Seetõttu tasub hoida silm peal eKoolil/Stuudiumil ning jälgida, kas:
- hinnetes on toimunud märgatavaid muutusi;
- kodutööd jäävad sagedamini tegemata;
- puudumiste arv on suurenenud;
- õpetajad on väljendanud muret keskendumise, käitumise või õppeedukuse pärast.
Kui raskused ilmnevad nii kodus kui ka koolis, võib see viidata laiemale probleemile, mitte ainult hetkelisele halvale tujule.
Kas noor teeb endiselt tegevusi, mis talle varem rõõmu valmistasid?
Mõelge, kuidas on lood sõprade, hobide ja muude meeldivate tegevustega. Kas noor osaleb neis jätkuvalt või on ta neist järk-järgult eemaldunud?
Kui varasemad huvid enam rõõmu ei paku ja suurem osa ajast möödub omaette olles või voodis lebades, tasub olukorral veidi rohkem silm peal hoida.
Vanemad ei pea iga tujumuutuse pärast muretsema, kuid nad ei tohiks ka olulisi muutusi pelgalt teismeea arvele kirjutada. Nende nelja küsimuse aus läbimõtlemine võib anda vanemale üsna hea esmase pildi sellest, kas noor vajaks rohkem aega, rohkem peresisest toetust või hoopis professionaalset abi. Kindlasti ei tohiks ära unustada 1:1-le kvaliteetaega noorega. Noor võib väita, et ta ei soovi seda, aga tegelikult meeldiks talle see väga 🙂
Kui muutused noorega (meeleolulangus, liigne ärevus, püsivad kehalised kaebused ntx peavalud, kõhuvalud vms) süvenevad või noor räägib enesevigastamisest, tuleb otsida abi. Alustada tasub perearstikeskusest. Paljudes keskustes on olemas vaimse tervise õed ja vajadusel suunab perearst noore psühholoogilisele nõustamisele või teeb e-konsultatsiooni mõne teise eriarstiga. Abiks on ka Peahea tasuta noortenõustamine Peahea noortenõustamine – Peaasi.ee ning hiljuti avastasin uue tasuta noortekursuse, mille on loonud Vaikuseminutid Vaikuseminutid VIPS Noortekursus | Tasuta
Koolikeskkonnas on noortele abiks koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog ja kooliõde.
Edu ja jaksu!
Elis
