Tere tulemast lugema minu esimest blogipostitust! 💚

Olen väga rõõmus, et oled siia tee leidnud. Olen lapsevanem, vaimse tervise õde, kooliõde ning tervisliku eluviisi entusiast. Töö, õpingud ja isikliku elu on andnud mulle hulgaliselt teadmisi, kogemusi ja tähelepanekuid, mida soovin teiega jagada. Ma ei tea, kes ma oleksin ilma regulaarse liikumise, piisava une, tasakaalustatud toitumise ja muude tervist toetavate tegevusteta.  Ilmselgelt mitte see inimene, kes olen täna. 

Blogis hakkan jagama mõtteid vaimsest tervisest, teadlikust vanemlusest ning tervist toetavatest harjumustest. Proovin teha seda võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt, sest need teemad puudutavad  meid kõiki – lapsi, noori ja täiskasvanuid.

Esimese postituse pühendan liikumisele, sest liikumine on üks nendest valikutest, mille mõju ulatub kaugemale füüsilisest tervisest – see toetab vaimset heaolu, aitab tulla toime stressirohkete olukordadega ning kujundab ka meie laste tervisekäitumist.

Kuidas siis regulaarne liikumine toetab meie tervist? 

Heaolutunne ei sünni juhuslikult. See ei teki läbi üksikute tervislike otsuste, mida  teeme siis, kui tuju tuleb või motivatsioon on kõrge. Heaolutunne kujuneb väikestest, kuid  järjepidevatest valikutest, mida teeme iga päev.  Oma esimeses postituses arutlen selle üle, miks igapäevane liikumine on oluline ja miks peaksid seda tegema kõik pereliikmed.

Minu jaoks on liikumine olnud üks neist valikutest juba noorukieast alates.  Praeguseks olen jäänud jooksmise, rattasõidu ja jõutreeningu juurde, mis ei ole minu jaoks pelgalt viis füüsilise vormi hoidmiseks. Need tegevused aitavad mul säilitada tasakaalu, tulla paremini toime pingeliste olukordadega ning  hoida oma vaimset tervist. Ma ei tea mitte ühtegi inimest, kes poleks mingil eluetapil kokku puutunud stressi, liigse ärevuse,  meeleolulanguse, läbipõlemise, uneprobleemide või mõne muu vaimset tervist puudutava murega.  

Sageli räägitakse liikumisest seoses kaalulanguse või parema füüsilise vormiga. Tegelikult ulatub selle mõju palju palju kaugemale. 

Regulaarne liikumine aitab: 

• parandada meeleolu; 
• vähendada ärevustunnet;
• suurendada stressitaluvust; 

• toetada keskendumisvõimet; 

• soodustada kvaliteetset und; 

• suurendada energiataset; 

• vähendada paljude krooniliste haiguste kujunemise riski. 

Liikumine ei pea alati tähendama intensiivset treeningut. Ka jalutuskäik looduses, rattasõit, ujumine või aiatöö võivad olla tervist toetavad tegevused. 

Oluline pole mitte täiuslikkus, vaid järjepidevus 💚

Aga mida teha siis, kui motivatsiooni pole? 

Ausalt öeldes on motivatsiooniga nii, et mõnikord seda jagub, mõnikord mitte. Alguses on lihtsam toetuda motivatsioonile, sest uut  tegevust alustades seda jagub, kuid mingi aja möödudes motivatsioon hakkab langema. Siis tulebki  mängu  j ä r j e p i d e v u s  ning endale seatud lubadused või paika pandud eesmärgid. 

“Motivatsioon aitab sul alustada. Harjumus aitab sul jätkata.” Jim Rohn.

Keha vajab uue harjumuse omaks võtmiseks aega, mõnikord isegi mitmeid kuid, mistõttu ongi järjepidevusel siin väga oluline roll. 

Laste ja noorte puhul kasutan oma töös sageli visuaalseid materjale, sest need toimivad paremini. Antud teema kontekstis sobivad  selleks liikumise päevik, visuaalne nädalakava, kalender, kriiditahvel vms formaat, mille saad nähtavasse kohta paigutada. Seda meetodit võivad kasutada kõik, olenemata vanusest. Minul endal on kasutusel telefonis olev kalender, kuhu märgin nädala alguses oma treeningud, liikumised, mis on kui lubadus iseendale ja iseendale antud lubadusi murran vaid hädaolukorras. Nädalavahetustel soovitan liikumise osa hommikul ära teha, siis ei teki olukorda, kus õhtuks on jaks otsa saanud. 

Tee uueks nädalaks liikumisplaan valmis, sest ainult motivatsioonile lootma jääda ei saa 💚

Millele saab veel toetuda, kui tuju liikumiseks pole? 

Lisaks liikumisplaanile, endale seatud lubadustele või paika pandud eesmärkidele võivad Sind aidata ka:

• väärtused (mõtle hetkeks, mis on Sinu jaoks elus oluline);

• teadmine, et pärast tehtud lihastrenni, rattasõitu, jooksu, tantsimist, matkamist vms on enesetunne palju parem;
• sõber, kellega koos liikuda.

Mõnikord piisab ka sellest, kui ütled endale: “Ma lähen ainult kümneks minutiks jalutama või, et teen täna kerge jooksu.” 

Minul juhtub üpris sageli nii, et pärast alustamist on juba nii mõnus tunne, et see kümme minutit jalutust või kerget sörki muutub kordades pikemaks.  

Uued harjumused ei teki üleöö. Need kujunevad läbi korduste. Mida rohkem me tegevust kordame, seda loomulikumaks see muutub. 

Liikumine aitab olla tasakaalukam lapsevanem 

Lapsevanemana olen märganud, et regulaarne liikumine aitab mul olla kannatlikum, rahulikum ja tasakaalukam.  

Ilmselgelt ei lahenda liikumine kõiki lastekasvatamisega seotud väljakutseid, kuid see annab rohkem vaimset ressurssi nendega toime tulla. Liikumine aitab kaasa meie säilenõtkuse ehk psühholoogilise vastupidavuse kasvatamisele.  

Pärast jalutuskäiku, sörkimist, rattaringi või jõutrenni on mõtted sageli selgemad ja probleemid tunduvad paremini lahendatavad. 

Iseenda heaolutunde eest hoolitsemine ei ole isekus. See on investeering nii iseendasse kui kogu perekonda 💚 

Me kujundame laste tervisekäitumist iga päev 

Oma töökogemusest laste ja noortega ning isiklikest kogemustest lähtudes võin öelda, et lapsed õpivad vähem sellest, mida me neile räägime ja rohkem sellest, mida nad meie juures näevad.

Kui laps näeb oma vanemat regulaarselt liikumas – trenni tegemas, matkamas, rattaga sõitmas käimas või muudmoodi aktiivselt aega veetma, kujuneb tal arusaam, et liikumine on loomulik osa igapäevaelust. Kui laps näeb, et vanemad eelistavad ise toitu valmistada, süüa regulaarselt ja mitmekesiselt, siis suure tõenäosusega on ka lapse valikud tulevikus teadlikumad. Sama loogika kehtib ka regulaarsetes tervisekontrollides käimise, immuniseerimiste, vaimse tervise hoidmise ning vajadusel abi otsimise kohta.

Lapse tervisekäitumist ei kujunda üks vestlus, vaid igapäevased eeskujud. Just seetõttu on meie enda valikutel palju suurem mõju, kui me sageli arvame.

Me ei pea olema tippsportlased, toitumisterapeudid või arstid, et olla oma lastele heaks eeskujuks. Piisab sellest, kui näitame neile, et hoolitseme järjepidevalt oma keha ja vaimu eest 💚

Ka noorte vaimne tervis vajab liikumist 

Tänapäeva noored veedavad suure osa päevast istudes ja seda just ekraanide taga. Seetõttu on liikumise roll muutunud olulisemaks kui kunagi varem. Minu lapsepõlv kulges maal erinevaid tegevusi tehes – heinategu, kartulipanek, rohimine, puude ladumine, kartulivõtt, kõplamine, marjade korjamine, muru niitmine, trimmerdamine, karjas käimine, loomadega toimetamine jne. See nimekiri on lõputu. Tänapäeval, eriti suuremates asulates elades, on laste vaba aja veetmine täiesti teistsugune, mistõttu tuleb leida viise, kuidas oma laps liikuma saada.

Regulaarne kehaline aktiivsus toetab lapse: 

• õpimotivatsiooni ja õppedukust; 

• keskendumist; 

• une kvaliteeti; 

• enesehinnangut; 

• stressiga toimetulekut ja palju muud.

Treeningud sisustavad lapse/noore vaba aega ja jätavad vähem ruumi niisama ringi hängimiseks, pahanduste välja mõtlemiseks, telefonis scrollimiseks ja meelemürkide tarvitamiseks.

Laps/noor ei pea ilmtingimata kohe hakkama käima konkreetses trennis. Alguses sobivad ka tegevused, mis pakuvad rõõmu ja mida on võimalik teha regulaarselt (näiteks koos vanematega õhtune rattasõit, tunnike pallimängu hoovis või paar jalutustiiru koeraga). Päeva lõpuks koguneb lapsel juba päris hea aktiivsete minutite arv. Grupitrennides käimine võiks siiski aja jooksul lisanduda, sest koos eakaaslastega treenimine arendab laste ja noorte sotsiaalseid oskuseid ja teistega arvestamist.

Kui treeningutes osalemine pole näiteks  majanduslikel põhjustel võimalik, siis tasub võtta ühendust oma kohaliku omavalitsusega. Kohalikel omavalitsustel on olemas ressursid toetamaks oma piirkonna lapsi ja noori erinevate teenustega, seega kontakteeruge julgelt!

Sel suvel avastasin ühe koostöö kaudu ägeda programmi, mis tegutseb üle Eesti ning mis on mõeldud just majanduslikult vähem kindlustatud koolinoortele. Tegemist on meeskonnatöö ja sotsiaalsete oskuste integreeritud õppega kooliealistele lastele ja noortele läbi jalgpallitreeningute. Kui kellelgi on selles osas küsimusi, siis võtke minuga ühendust ja vaatame, kus asub lähim treeningrupp ning kas, kuidas ja millal saaks liituda.

Veidike ka oma laste liikumisharjumustest. Minu poisid alustasid koos minuga jõusaalis käimisega 12-aastaselt ja nüüdseks käivad juba iseseisvalt saalis. Viimase aja teaduskirjandus ei sea jõutreeninguga alustamiseks kindlat vanusepiiri. Pigem on olulisem lapse valmisolek järgida juhiseid, õppida korrektset tehnikat. Eakohaste harjutuste ja tehnika osas aitavad näiteks personaaltreenerid. Lisaks sõidavad poisid maastikurattaga (MTB) ning käime koos jooksmas (meie kvaliteetaeg). Jooksmisega alustasid nad u aasta tagasi. Paar korda aastas osaleme mõnel rahvaspordiüritusel. Omast kogemusest võin väita, et vanematel on laste liikumisharjumuste kujundamisel niivõrd oluline roll, et seda on raske isegi sõnadesse panna. 

Tervis ei kujune juhuslikult 

Vaimse tervise mured on viimastel aastatel sagenenud ja seda nii laste, noorte kui ka täiskasvanute seas. Samal ajal näen üha rohkem ka ülekaalu ja muid vähese liikumisega seotud tervisemuresid. Esmapilgul võivad need tunduda täiesti erinevate probleemidena, kuid neid ühendab sageli üks oluline nimetaja – meie igapäevased valikud.

Tervist kujundavad peresisesed väärtused, hoiakud ja arusaamad sellest, mis on tervis ning kuidas seda hoida. Kas väärtustame liikumist? Kas peame oluliseks piisavat und? Kas võtame aega ühisteks tegevusteks ja puhkuseks? Kas oskame märgata oma vaimset heaolu ning vajadusel abi otsida? 

Meie elud on suuresti meie endi kätes. Üldjuhul ei tule keegi ütlema, et nüüd on aeg hakata rohkem liikuma, teadlikumalt toituma või oma vaimse tervise eest hoolitsema. Ja kui selline vestlus juba toimub, siis on see enamasti tervishoiutöötajaga ning seetõttu, et vereanalüüsides on näha kõrvalekaldeid või esinevad mingisugused kaebused.  

Kindlasti ei tähenda see seda, et oleks liiga hilja alustada.  

Ükskõik, kas tegemist on regulaarse liikumise, paremate toitumisharjumuste, kvaliteetsema une või teadlikuma enesehoiuga – iga positiivne muutus algab esimesest sammust. Pigem hilja kui mitte kunagi. Oluline ei ole siinkohal täiuslikkus. Oluline on j ä r j e p i d e v u s.  

Kui miski minu kirjutatust Sind kõnetab ja soovid rohkem teada saada, siis küsi julgelt. 

Päikeselist ja aktiivset suve jätku! 💚